Afdansen 2007

Semestri lõpuga kaasnevate närvesöövate asjade nimekirja tipus oli sel semestril kindlalt üks üritus: tantsukooli medalitest ehk medal examination ehk afdansen, mil tantsitakse kohtuniku ees mitte võistlemiseks, vaid individuaalse tasemetunnistuse saamiseks. Eksamit saab sooritada algajate, pronks-, hõbe-, kuld- ja võistlusklassides. Igal astmel on omakorda veel alajaotused. Meie klubi medalitest toimus möödunud laupäeval.

Tantsimisega seoses valitseb mu elus kummaline olukord - olen sellele pühendanud suure osa möödunud kolmest aastast, kuid enamus mulle lähedasi inimesi pole mind sel perioodil tantsimas näinud. Võib-olla on põhjus ballikultuuri vähesuses, mistõttu peotantsude tantsimiseks ei ole just palju võimalusi, trennid-tantsuklubid välja arvatud...

Kuid tagasi laupäeva õhtu juurde. Tantsuklubi suurim saal oli rahvast puupüsti täis, atmosfäär oli täis kümnete paaride ärevust ning publiku sõbralikkust. Esinemisärevuse koormat aitas kõige enam kanda tantsupartner Josephine, korterinaabrite ning siinsete lähemate sõprade kohalolu (esimesel pildil vasakult Dries, Leonie, James, yours truly, Salvador; järgmisel pildil on lisandunud fotograaf Tanja) aitas samuti tublisti. Tantsisime viimases kuldtaseme rühmas, kus oli koos meiega veel kaks paari - mõnus vaheldus pronksi- ja hõbedarühmadele, kus korraga oli põrandal kuni kümme paari.

Väga meeldiv osa õhtust oli hõberühmas Anne-nimelise neiu eksamipartneriks olemine, mis võimaldas publikuga varakult kohaneda ning ka jalgu värisevast olekust pisut organiseeritumasse liikumisse saada :) Teadmine, et oled kellelgi aidanud midagi olulist läbi viia, on samuti imeline ning sellega seoses kasutaksin võimalust võtta kõvakübar maha Dirk-Jan'i ning Hendriku ees, kes mõlemad aitasid õhtu jooksul eksamit sooritada viiel neiul! Talk about gentlemen...


Esimeseks tantsuks Josephine'iga oli aeglane valss, mis meie lemmikuna andis järgnevaks juurde kõvasti enesekindlust. Järgnesid tango, aeglane foxtrot ning quickstep. Pepperpot on meie quicki figuuridest hetkel kõige hoogsam ning publiku kiljete ja aplausi läbi oli meeldiv tunda, et ka pealtvaatajad seda nautisid, ehkki kahtlemata on meil arenguruumi veel väga palju. Ladina tantsudest oli esimene cha-cha, meie - õigem oleks öelda küll minu, kuna Josephine on ladinas oma tagasihoidlikust partnerist peajagu parem - kõige nõrgem number, millele järgnesid kuuba rumba, samba, pasodoble ning jive. Pasodoblet õppisin sel hooajal esmakordselt ning seda arvestades jäin oma eksitustega vürtsitatud etteastega siiski rahule.

Tagasi tulles kallite inimeste kaasamise juurde, olen lisaks postituse piltidele laadinud Youtube'i videod meie pasodoblest, jive'ist ning tangost (vaata allapoole). Kui sada hollandlast võivad mind tantsimas vaadata, siis võivad seda ka mu sõbrad :)