Jalgrattad Tallinnas

Tallinnas on kaks korda vähem inimesi kui Amsterdami city-osas, ja seda poolteist korda väiksemal pindalal. Amsterdamis saavad sajad tuhanded inimesed jalgratastega läbi linna tööle, kooli, peole ja kohtingule ilma, et vajaksid selleks sportlikku ratast või lancearmstrongjaid alajäsemeid*. Tallinnas saavad kümned tuhanded inimesed hommikul ja õhtul ummikus istuda.

Mainitud linnu eristab loodud kontekstis kaks aspekti: Tallinnas on liiga vähe jalgrattateid ning Tallinnas on jäised talved. Kindlasti on ka palju inimesi, kelle silmis autost loobumine on mingisuguse nõrkuse märk, kuid siinkirjutaja on veendunud et tiheda jalgrattateede võrgu olemasolu viib tohutu hulga inimesi sellest hoolimata kümne aasta jooksul jalgrataste selga.

Rahulikus tempos vändates jõuab isegi praegu Pirita-Koselt neljakümne minutiga kesklinna (hommikusel tipptunnil on see kohati autost kiirem), vastav jalgrattatee on suurepärane. Ka mujal Tallinnas on tekkinud häid jalgrattateid, millest saab ülevaate siia vajutades. Enamus kohti, kuhu linna sees mõtet minna on, pole aga otseselt jalgrattaga ligipääsetavad, jättes ulja üritaja kesklinna jõudes autojuhtide ja jalakäijate kuriüllatunud pilkude kätte. Rohkem jalgrattateid!

Kodanikel on võim jalgrattateid juurde tekitada näiteks siia klõpsates ning külastades suvel Tallinna jalgrattaparklaid. Jalgrataste rohkus muudab teistegi liiklejate suhtumist. Mis puudutab talvi, siis lahendus on ühistransport. Talveteel sõitmine on neljarattalise sõbra ja ta reisijate seisukohalt probleemirohke. Jalgrattateede jääst puhastamine on hetkel ebareaalne, seega tuleb leida võti inimeste suunamiseks ühistransporti (alustades neist noormeestest-neidudest, kelle koolikott on nii raske, et kooliskäik tuleb ette võtta dzhiibiga). Planeeritavad uued trammiliinid aitaksid sellele kindlasti palju kaasa, lisaks tuleb kiita ühistranspordi praegust taset - bussid-trammid-trollid on kodumaal väga ilusad ja mugavad ning kannatavad iga kell võrdlust Amsterdami omadega :)

Juba aastaid propageerib jalgrattaga liiklemist Prussakovi Nimeline Rattaühing, kelle toredad, kohati ka pisut ekstreemsed tegemised tihtipeale leheveergudelegi jõuavad :)

Lõppmärkuseks, et sõidan isegi aeg-ajalt autoga ja saan igati aru selle mugavusest. Samuti on palju töid ja tegemisi, mis nõuavad autode olemasolu linnas, alustades päästeteenistusest ja lõpetades tsemendikotte objektile vedava ehitusmehega. Au neile. Aga lihtsalt päevaks kontorisse või kooli sõita...

Jalgrattasõit on ajavõit ning teeb teid ilusaks ja rõõmsaks ;)

* Ehkki tuleb tunnistada, et tänu igapäevasele jalgrattasõidule on amsterdammerite jalad kindlasti ühed maailma kõige ilusamad :)