Alustuseks ilmub kasutaja ette mõnevõrra segadusseajav tähistaevas, kus tähti on raske näha ning tähtkujude jooned ja muu sigrimigri "päris" taeva äratundmise raskeks teeb. Suurendust lisades väheneb objektide pindtihedus ja suureneb visuaalne nauding. Edasi suurendades on võimalik juhuslikult sattuda kõiksugu huvitavate objektide peale, kuid enamus neist näivad "Search" ribale tundmatud olevat, samuti pole programmi kaasatud kuigi palju kõrge lahutusega pilte. (Olulisemad asjad nagu hiiglaslik elliptiline galaktika M87 on aga ilusti olemas, sisse zuumides on viimasest näha ka Hubble'i Kosmoseteleskoobi pilt, kus muljetavaldavalt sirgub M87e tohutu jugavool.)
Google Earth sisu rohkuse ja kõrge kvaliteedi kõrval on värske võrse veel rohelisevõitu. Näiteks: üks ilmsemaid huvikohti igaühele on Orioni udu. Kohe selle kõrval on Sky's ilusti täheassotsiatsioon NGC 1980, ent sellel klõpsates ilmub ekraanile hoopis V838 Monocerotise pilt... Arvestades, et klõpsatavaid objekte on Sky's esialgu vähe, on see murettekitav - analoogse probleemi tuvastas esimesel klõpsimisel ka Dr. Phil "Halb Astronoom" Plait Bad Astronomy Blog'ist.
Vasakul menüüs tuhlates võib välja kaevata palju ilusat ja põnevat, kuid jäin enamat igatsema. Google Earth põhimõtte kasutamine tähistaeva jaoks on aga paljulubav ning kindlasti täieneb ka Sky rakendus kas kasutajate või Google'i enda poolsete lisadega õige pea ja rohkelt. Kui lugeja on Sky'd proovinud, innustaksin oma muljeid kommentaarides jagama.
Viited:
Google Firefox logo - (c) Andrew Tajsic, allikas (used without prior consent, in case of complaint it will be removed immediately)
Täheteke Kotka udus / Star formation in the Eagle Nebula - (c) NASA/ESA/STScI, http://www.spacetelescope.org/images/html/heic0506b.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar