Kuidas käitud Sina, kallis lugeja, kui sinu magamistoa ukse taga igal öösel pidutsetakse või elavalt vesteldakse? Võiks ju näiteks seltskonnaga ühineda, et koos öid mõttetusse igavikku saata. Kindlasti kõigi igaöiste pidutsejate elud ühinevad mingiks inimmasse iseloomustavaks statistiliseks summaks, analoogselt sellega kuidas aines mikroskoopilisel tasandil toimuvad nähtused ühinevad üksikosakeste täpsest käekäigust hoolimata makrotasandi suurusteks nagu temperatuur või rõhk. Teise võimalusena võib paluda pidutsejatel vaikselt olla või ära minna, taas üksikosakestest hoolimata, ütleme analoogselt nõelaga õhupalli purustamisele, kui ühe terava punktsündmuse tagajärjel kogu gaas laiali lendab. Kümme õhupalli võib nii purustada, kaks kuud võib nii õhupalle purustada, kuid kuskil on piir. Kaua sa ikka neid õhupalle torkida viitsid.
Eile öösel saabus see piir. Kella kolmeni istus elutoas üks seltskond, kes peale mitut sõbralikku märkust lahkus. Kell neli saabus järgmine seltskond, mille peale nõel pidi taas padjalt tõusma ning pool viis hommikul juba päris kurja torkega õhupalli purustama. Täna ootas mind aga üldrelatiivsuse õppimine, millele eraldatud töötundidest kolmandik nüüd väljamagamisele kulus.
Mis seal ikka. Ükski loodusseadus ei ütle, et elu peaks lihtne olema :) See-eest oli mainitule eelnev õhtu väga meeldiv, sisaldades jalutuskäiku kreeka, itaalia ja belgia sõpradega, elavat Türgi muusikat ja tantsu, külastust Anne Franki majja. Anne Frank, kellest ma ei mäleta Eestis eales kuulnud olevat, on mujal maailmas juutide holokaustikannatuste üks suurikoone - 1940ndate esimesel poolel oma perega Amsterdamis peidikus elanud väike tüdruk pidas varjuloleku ajal päevikut, mis peale sõda ülilaia levikuga raamatuks sai (muuseumi poes oli müügil ka eestikeelne tõlge!). Tüdruk ise vangistati 1945. aastal, 16. aastaselt ning ta suri veidi hiljem tüüfusesse. Kuid mis ühendab Anne Franki ja õhupalle? Kindlasti mängis noor preili Frank õhupallidega. Õhupallidega mängis ka tema kannatusi põhjustanud valitseja.
Eile öösel saabus see piir. Kella kolmeni istus elutoas üks seltskond, kes peale mitut sõbralikku märkust lahkus. Kell neli saabus järgmine seltskond, mille peale nõel pidi taas padjalt tõusma ning pool viis hommikul juba päris kurja torkega õhupalli purustama. Täna ootas mind aga üldrelatiivsuse õppimine, millele eraldatud töötundidest kolmandik nüüd väljamagamisele kulus.
Mis seal ikka. Ükski loodusseadus ei ütle, et elu peaks lihtne olema :) See-eest oli mainitule eelnev õhtu väga meeldiv, sisaldades jalutuskäiku kreeka, itaalia ja belgia sõpradega, elavat Türgi muusikat ja tantsu, külastust Anne Franki majja. Anne Frank, kellest ma ei mäleta Eestis eales kuulnud olevat, on mujal maailmas juutide holokaustikannatuste üks suurikoone - 1940ndate esimesel poolel oma perega Amsterdamis peidikus elanud väike tüdruk pidas varjuloleku ajal päevikut, mis peale sõda ülilaia levikuga raamatuks sai (muuseumi poes oli müügil ka eestikeelne tõlge!). Tüdruk ise vangistati 1945. aastal, 16. aastaselt ning ta suri veidi hiljem tüüfusesse. Kuid mis ühendab Anne Franki ja õhupalle? Kindlasti mängis noor preili Frank õhupallidega. Õhupallidega mängis ka tema kannatusi põhjustanud valitseja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar