Sügissemestril lasus mul raske kohustus teostada vaatlusi La Palma vulkaanisaare tipus, suurepäraste tingimustega observatooriumis keset vapustavat loodust... :) Reisist oli pisut juttu oktoobrikuises postituses, järgnevalt põgus piltülevaade edasisest tööst ühe noore tähega ning Neptuuni kaaslase Triitoniga.
Uurisime kursaõde Lucindaga noort, suurusjärgus miljoni aasta vanust tähte nimega DG Tau, mis asub Päikesesüsteemist 500 valgusaasta kaugusel. Üles kasvades on see täht väga sarnane Päikesele, praegu ümbritseb teda suur gaasi- ja tolmuketas, kus ajapikku tekivad planeedid ning millest täht magnetvälja abil ainet enda peale tõmbab. Määrasime, kui palju ainet täht aastas haarab ning kui massiivne võiks olla teda ümbritsev ketas. Sellised suurused on väga olulised tähtede arengu ning planeeditekke paremaks mõistmiseks.
Selgus, et aastas langeb tähele 0,01 Maa massi jagu ainet ehk 10 000 000 000 000 000 000 000 kilo :) DG Tau ümber on kokku ainet aga umbes 10 000 Maa massi, millest enamus küll kunagi tähele ei lange, vaid tõugatakse tähtedevahelisse ruumi ning seotakse planeetidesse-asteroididesse.
Kõrval näete meie andmetest kokku pandud DG Tau värvipilte. Näha on ka ta pisike kaaslane DG Tau B, samuti noor täht. Mõlema ümber on mainitud kettad ning poolustelt lähtuvad aine väljavoolud. DG Tau väljavool ei ole piisavalt tugev, et meie piltidel tähe enda särast välja paista, kuid DG Tau B vool on täiesti eristatav. Näeme ka DG Tau B tolmuketast, kuna viimane varjutab tähe valguse! Tuleb meeles pidada, et see ketas on tuhat korda ulatuslikum Päikesesüsteemi kaugeima planeedi, Neptuuni orbiidist.
Triiton, gaasiplaneet Neptuuni suurim kaaslane. Läbimõõduga 2700km. Pinnal on väga külm, alla -230 kraadi tselsiust, kuid sisemuses toimuvad huvitavad protsessid, mis muuhulgas paiskavad Triitoni pinnale geisritena värsket pinnast ja kustutavad seeläbi kraatreid, mis "surnud" kaaslastel püsivad miljardeid aastaid. Samuti kujundavad Triitoni ilmet aastaajad - umbes nagu Maal katab talvepoolkera jää ja lumi, nii jaotuvad ained aastaaegadega ümber ka Triitonil.
Lühidalt: kui leida muutusi Triitoni üldilmes, tähendab see kas aastaaegade vaheldumist või geisrite tegutsemist. Minu eesmärk oli vaadata, kas viimase paari aastaga on Triitoni üldilmes (sest olulisi detaile pole Maalt nii kaugel ja pisikesel objektil eristada võimalik) midagi muutunud. Kas õnnestub tabada mõni tugevam geisrite tegutsemise hetk? Esialgu näib, et Triiton vastab aastaaegade vahetumisest tulenevatele ootustele, kuid lõplikke tulemusi näeb see vabatahtlik projekt alles veebruaris.
Triiton on võrreldes Neptuuniga väga nõrk, kuid Maalt vaadates paiknevad nad väga lähestikku ning täpsete mõõtmiste läbiviimine nõuab Neptuuni "saastava" valguse efektide kõrvaldamist. Meetodeid selle tegemiseks on põnev välja mõelda, kuid lõpuks nõuavad nad kõik kannatlikku analüüsi, veendumaks et lõpptulemusena saadud arvud esindavad tõesti objekti ja mitte uurijat :)
Uurisime kursaõde Lucindaga noort, suurusjärgus miljoni aasta vanust tähte nimega DG Tau, mis asub Päikesesüsteemist 500 valgusaasta kaugusel. Üles kasvades on see täht väga sarnane Päikesele, praegu ümbritseb teda suur gaasi- ja tolmuketas, kus ajapikku tekivad planeedid ning millest täht magnetvälja abil ainet enda peale tõmbab. Määrasime, kui palju ainet täht aastas haarab ning kui massiivne võiks olla teda ümbritsev ketas. Sellised suurused on väga olulised tähtede arengu ning planeeditekke paremaks mõistmiseks.
Selgus, et aastas langeb tähele 0,01 Maa massi jagu ainet ehk 10 000 000 000 000 000 000 000 kilo :) DG Tau ümber on kokku ainet aga umbes 10 000 Maa massi, millest enamus küll kunagi tähele ei lange, vaid tõugatakse tähtedevahelisse ruumi ning seotakse planeetidesse-asteroididesse.Kõrval näete meie andmetest kokku pandud DG Tau värvipilte. Näha on ka ta pisike kaaslane DG Tau B, samuti noor täht. Mõlema ümber on mainitud kettad ning poolustelt lähtuvad aine väljavoolud. DG Tau väljavool ei ole piisavalt tugev, et meie piltidel tähe enda särast välja paista, kuid DG Tau B vool on täiesti eristatav. Näeme ka DG Tau B tolmuketast, kuna viimane varjutab tähe valguse! Tuleb meeles pidada, et see ketas on tuhat korda ulatuslikum Päikesesüsteemi kaugeima planeedi, Neptuuni orbiidist.
Triiton, gaasiplaneet Neptuuni suurim kaaslane. Läbimõõduga 2700km. Pinnal on väga külm, alla -230 kraadi tselsiust, kuid sisemuses toimuvad huvitavad protsessid, mis muuhulgas paiskavad Triitoni pinnale geisritena värsket pinnast ja kustutavad seeläbi kraatreid, mis "surnud" kaaslastel püsivad miljardeid aastaid. Samuti kujundavad Triitoni ilmet aastaajad - umbes nagu Maal katab talvepoolkera jää ja lumi, nii jaotuvad ained aastaaegadega ümber ka Triitonil.Lühidalt: kui leida muutusi Triitoni üldilmes, tähendab see kas aastaaegade vaheldumist või geisrite tegutsemist. Minu eesmärk oli vaadata, kas viimase paari aastaga on Triitoni üldilmes (sest olulisi detaile pole Maalt nii kaugel ja pisikesel objektil eristada võimalik) midagi muutunud. Kas õnnestub tabada mõni tugevam geisrite tegutsemise hetk? Esialgu näib, et Triiton vastab aastaaegade vahetumisest tulenevatele ootustele, kuid lõplikke tulemusi näeb see vabatahtlik projekt alles veebruaris.
Triiton on võrreldes Neptuuniga väga nõrk, kuid Maalt vaadates paiknevad nad väga lähestikku ning täpsete mõõtmiste läbiviimine nõuab Neptuuni "saastava" valguse efektide kõrvaldamist. Meetodeid selle tegemiseks on põnev välja mõelda, kuid lõpuks nõuavad nad kõik kannatlikku analüüsi, veendumaks et lõpptulemusena saadud arvud esindavad tõesti objekti ja mitte uurijat :)
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar