
Enamus maailma kosmoseteleskoope, teisi planeete uurivaid automaatjaamu, ja kosmoselendudega seonduvat raha on seotud NASA-ga. USA mõistes tillukese, 17 miljardi dollarise eelarvega ning bürokraatiast vaevatuna teevad nad siiski igal aastal teoks lugematute põlvede unistusi. Inimesed on puudutanud Kuud; kulgurid kõditavad Marsi kuivanud tasandikke; orbiiterid otsivad kotkasilmal tükikesi Päikesesüsteemi planeetide ja väikekehade ajaloost ja tulevikust; teleskoobid võimaldavad uurida tuhandete ja miljardite valgusaastate taguseid objekte. Jälgitakse ka Maa muutuvat kliimat ja biosfääri. Ka Euroopa Kosmoseagentuur ning Venemaa, Jaapan, Hiina ja muud riigid on teinud muljetavaldavaid pingutusi.
Mõnikord unustan isegi, kui uskumatult erakordne see on, et Maa ümber tiirleb rahvusvaheline kosmosejaam, kus igapäevaselt töötab väike rühm inimesi. Nad vaatavad alla ja näevad meie planeeti sellisena nagu teda võiks näha kogu inimkond -- kauni ja õrna tervikuna. Üks sinine saareke kosmilises ookeanis, kai ääres ootamas paar pisemat paati. Nagu ütles kosmonautika isa Konstantin Tsiolkovski: "Maa on inimkonna häll, kuid hällis ei saa ju igavesti elada."

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar