Haagis europarlamenti valimas

Euroopa Liit on mitmes mõttes väga vahva ettevõtmine. Lisaks ilmsetele asjadele nagu sobivate õppe- ja töövõimaluste valiku laiendamine liikmesriikide kodanikele, on liidu elanikel võimalik hoolimata kodakondsusest elukohariigis hääletamas käia. Siinkirjutaja jaoks on niisiis valik, kas anda oma hääl Hollandi või Eesti valimistel. Viimase kasuks otsustades avaneb suurepärane võimalus väisata Eesti Vabariigi Suursaatkonda Haagis.

23. mai eelhääletus oli minu jaoks teine kord saatkonda külastada. Nagu ka 2007. aastal, ei jää üle muud kui tõdeda, et saatkond on toreda meeskonnaga ja meeldiv koht :) Valimisprotseduuride kõrvale pakutakse kohvi ja huvitavat vestlust. Ainus kurb aspekt on see, kui vähesed Hollandis elavad eestlased hääletamas käivad. Et vestlus saatkondlaste ja kaashääletajatega oli meeldiv ja mitmed protseduurid vajasid tegemist, veetsin seal poolteist tundi, mille käigus nägin vaid paari hääletajat. On tõenäoline, et paljud (nagu ka diplosoof) hääletavad ID-kaardiga -- mugav ja efektiivne. Samas tõusis Minu Eesti mõttetalgutel Amsterdamis, ja kindlasti ka mujal, esile inimeste mure, et Hollandi eestlaste kogukond ei suhtle piisavalt ning et keegi, eeldatavalt saatkond, võiks olla aktiivsem inimestevahelise võrgu punumisel. Hääletusel kohal käies saaksid inimesed ise probleemi lahendusse panustada.

Ühest küljest on valimisprotseduurid ja sellega kaasnev kohvilaud suurepärane võimalus teiste eestlastega tutvuda ning infot jagada. Teine külg on laiem. Saatkonnal on võimatu omada infot kõigi välisriiki X jõudvate eestlaste kohta. Et Juku on otsustanud Erasmusega aastaks Enschedesse õppima minna? Et Juta töötab nüüd Groningenis sekretärina? Saatkond saab sellist infot peamiselt ühel viisil: inimene võtab nendega ühendust ja räägib endast. See ei ole hea vaid suhtlusvõrgu laiendamiseks. Käsitlegem tüüpilist Hollandis kasutatavat näidet: oletame, et tammid purunevad ja suur osa Hollandist ujutatakse üle. Kuhu pöörduvad sinu pärast Eestis muretsevad inimesed?

Tagasi europarlamendi juurde tulles küsiksin, kas europarlamendi valimised võiksid olla kõige rohkem propagandast mõjutatud demokraatia ilming Euroopas. Võrreldes kohalike valimistega näib inimeste, ettekujutus sellest, kes, kuidas ja mida Euroopa Parlamendis teeb ning millised on saadikute võimalused ja kohustused, äärmiselt lünklik. Tunnistan siin ka enda harimatust. Õnneks on seda viga lihtne parandada.