Saabusin 16. juunil Ameerika Ühendriikidesse, Baltimore'i linna. Siin asuv Space Telescope Science Institute, lühidalt STScI, on augusti teise pooleni minu töökoht. STScI on maailmaklassi teadust tegev asutus, mis juhib Hubble' Kosmoseteleskoobi teadustööd. Et täna on laupäev, olen siiani tegelenud peamiselt sisseelamisega.
Reis trajektooril Tallinn - Stockholm - Philadelphia - Baltimore kestis 13. juuni õhtust 16. hilisõhtuni (Eesti aja järgi). Rootsi laeval jagasin kajutit muuhulgas kahe Eesti mehega, üks neist keskealine ja teine 75le lähenev. Kolm erinevat põlvkonda vaatamas koos jalgpalli ja arendamas small-talk'i Pronkssõduri teemadel oli viimase aja kohta värskendavalt lihtsakoeline stseen. Stockholmis veetsin värvika öö Gamla Stani linnaosa hostelis, 14-kohalises segatoas. Samas ööbisid New Yorgis restorani avav noormees Josh, hipiliku olemisega ameerika noorpaar (he oli evoltsiooniline bioloog, she keskkonnatehnoloog), kaks Euroopas pidutsevat noormeest Montrealist ning omaette hoidev saksa noorpaar. Montreallastel oli märkimisväärselt suur pudel viskit, mis väsinuna tuppa laiali vajunud inimeste käes kärmeid ringe tegi, õige pea läks usinamate käes mängu ka minu kotist ilmunud pudel Vana Tallinnat.

Kolmanda öö veetsin Arlanda lennuväljal, kus sattusin öösel oma inglise keele oskuse tõttu teatud tüüpi tänapäeval aktuaalsesse konflikti. Üksikasjadesse langemata oli tegemist väga hirmutava kogemusega. Päikeseloojangul silmasin taevasse tekkimas teatud üpris haruldasi pilvi, mida on peetud ka mitmete UFO-vaatluste põhjuseks. Pöörlevad õhuvoolud tekitavad mõnikord uskumatult sümmeetrilisi vurrilaadseid pilvekesi. Näete neid kõrvalolevatel piltidel, mis pole ehk parimad võimalikud kuid annavad mingigi ettekujutuse.
Alates eilsest olen Baltimore'is. Olles viimased kolm ööd erakordselt vähe maganud ning veel vähem korralikult söönud, oli 28-kraadine kuumus eile vähim mu muredest. Elan kolmekorruselises ridaelamuboksis, imearmsas punastest tellistest majas. Minu käsutuses on hiiglaslik tuba ning kaheinimesevoodi. Esimene korrus toimib lisaks köögile ja elutoale ka päeval ja öösel ringichillivate tudengite varjupaigana. Näiteks tänast USA-Itaalia jalgpallimatshi vaatas siin suurem seltskond, sealhulgas Naval Academy's õppiv poiss, kes töötab NASA's tulevase Constellation (kolm sondi tandemis) projekti peal. Püsivad majanaabrid on äärmiselt toredad.
Kuigi mu inglise keel pole mind siiani alt vedanud, töötab eesti keele rezhiim ajus kohati vastu parimatelegi püüdlustele koherentseid lauseid moodustada. Veel hullem asi juhtus aga söögikohas, kus hommikul käisime. Müüjanna rääkis nii pudiselt ja slängis, et ma tardusin mõistmatusest ning teenisin tähelepanuavalduse "Sir? What's wrong sir?!" :) Toidupoes on kultuurishoki põhjustanud kassapidaja-masinad, mille koodilugeja eest tuleb kaup ise läbi tõmmata. Masin võtab vastu sularaha, krediitkaarte, väljastab vajadusel peenraha ning toimib ühtlasi aedviljakaaluna.
Käisime eile Gail'i, mind juhendava postdociga jaapani restoranis. Hinnad olid isegi Eestiga võrreldavad. Lootsin süüa rooga nimega "Hamachi Kama", kuid kahjuks oli see otsas :)
Arvestades käesoleva kirjutamiseks kulunud aega, on edaspidised postitused enamasti lühemad :) Peale esimesi päris tööpäevi annan parema ülevaate ka fantastilisest STScI keskkonnast ja oma ökonishist selles.
Reis trajektooril Tallinn - Stockholm - Philadelphia - Baltimore kestis 13. juuni õhtust 16. hilisõhtuni (Eesti aja järgi). Rootsi laeval jagasin kajutit muuhulgas kahe Eesti mehega, üks neist keskealine ja teine 75le lähenev. Kolm erinevat põlvkonda vaatamas koos jalgpalli ja arendamas small-talk'i Pronkssõduri teemadel oli viimase aja kohta värskendavalt lihtsakoeline stseen. Stockholmis veetsin värvika öö Gamla Stani linnaosa hostelis, 14-kohalises segatoas. Samas ööbisid New Yorgis restorani avav noormees Josh, hipiliku olemisega ameerika noorpaar (he oli evoltsiooniline bioloog, she keskkonnatehnoloog), kaks Euroopas pidutsevat noormeest Montrealist ning omaette hoidev saksa noorpaar. Montreallastel oli märkimisväärselt suur pudel viskit, mis väsinuna tuppa laiali vajunud inimeste käes kärmeid ringe tegi, õige pea läks usinamate käes mängu ka minu kotist ilmunud pudel Vana Tallinnat.
Kolmanda öö veetsin Arlanda lennuväljal, kus sattusin öösel oma inglise keele oskuse tõttu teatud tüüpi tänapäeval aktuaalsesse konflikti. Üksikasjadesse langemata oli tegemist väga hirmutava kogemusega. Päikeseloojangul silmasin taevasse tekkimas teatud üpris haruldasi pilvi, mida on peetud ka mitmete UFO-vaatluste põhjuseks. Pöörlevad õhuvoolud tekitavad mõnikord uskumatult sümmeetrilisi vurrilaadseid pilvekesi. Näete neid kõrvalolevatel piltidel, mis pole ehk parimad võimalikud kuid annavad mingigi ettekujutuse.
Alates eilsest olen Baltimore'is. Olles viimased kolm ööd erakordselt vähe maganud ning veel vähem korralikult söönud, oli 28-kraadine kuumus eile vähim mu muredest. Elan kolmekorruselises ridaelamuboksis, imearmsas punastest tellistest majas. Minu käsutuses on hiiglaslik tuba ning kaheinimesevoodi. Esimene korrus toimib lisaks köögile ja elutoale ka päeval ja öösel ringichillivate tudengite varjupaigana. Näiteks tänast USA-Itaalia jalgpallimatshi vaatas siin suurem seltskond, sealhulgas Naval Academy's õppiv poiss, kes töötab NASA's tulevase Constellation (kolm sondi tandemis) projekti peal. Püsivad majanaabrid on äärmiselt toredad.
Kuigi mu inglise keel pole mind siiani alt vedanud, töötab eesti keele rezhiim ajus kohati vastu parimatelegi püüdlustele koherentseid lauseid moodustada. Veel hullem asi juhtus aga söögikohas, kus hommikul käisime. Müüjanna rääkis nii pudiselt ja slängis, et ma tardusin mõistmatusest ning teenisin tähelepanuavalduse "Sir? What's wrong sir?!" :) Toidupoes on kultuurishoki põhjustanud kassapidaja-masinad, mille koodilugeja eest tuleb kaup ise läbi tõmmata. Masin võtab vastu sularaha, krediitkaarte, väljastab vajadusel peenraha ning toimib ühtlasi aedviljakaaluna.
Käisime eile Gail'i, mind juhendava postdociga jaapani restoranis. Hinnad olid isegi Eestiga võrreldavad. Lootsin süüa rooga nimega "Hamachi Kama", kuid kahjuks oli see otsas :)
Arvestades käesoleva kirjutamiseks kulunud aega, on edaspidised postitused enamasti lühemad :) Peale esimesi päris tööpäevi annan parema ülevaate ka fantastilisest STScI keskkonnast ja oma ökonishist selles.
1 kommentaar:
mina pole küll rahul, et sa just siis ära lähed, kui mina koju puhkama tulen... aga muidu on mul su üle jube hea meel :) tegija mis tegija ;)
Postita kommentaar