Veetsin novembri alguses paar päeva Lõuna-Saksamaal, põhieesmärgiks Physics GRE sooritamine Münchenis. Külastasin ka mitmeid sõpru ning nautisin vahelduseks kõigest eemale saamist. Reisil nähtu oli täiuslik sügismaastik, täis mõnusalt jahedat tuult ja kollapunaoranzhe rohepruunikaid lehti, sekka ka päikesekiiri.
Sõit ICE rongiga Amsterdamist Münchenisse kestis ümmarguselt seitse tundi ning kiitusena teenuse kvaliteedile ei valmistanud reis vähimatki ebamugavust. ICE on tõesti ülimugav. (Pildil märk, mis hoiatab ristilöödud lendinimeste eest raudteel.) München oli ilus, ent mitte kuigi meeldejääv. Silma jäi arvatavasti kahekümnenda sajandi esimesest poolest pärinevat monumentaalarhitektuuri. Ajalistel põhjustel külastasin muuseumitest vaid Deutches Museumi filiaali, kus eksponeeritakse põnevaid lennumasinaid ja kosmonautikateemalisi asju.
Muljetavaldavad olid hilis-19ndal ja vara-20ndal sajandil valmistatud esimesed mitte-õhupalsed lennuaparaadid. Näiteks täpselt linnutiiva kuju ja ehitust matkiv paarimeetrine konstruktsioon (pildil), mille esteetiline väärtus paraku ületas tehnilise rakendatavuse. Silitada sai kurikuulsa V-2 raketi düüsi, mis koputamisel kumises kui kirikukell - sobiv sümbol.
Ööbisin sõbra juures, kes töötab
Euroopa Lõunaobservatooriumi avalike suhete osakonnas. Ühiselt suundusime laupäeva varahommikul metrooga Münchenisse GRE-teste sooritama - tema matemaatikat ja mina füüsikat. GRE (
Graduate Records Examination) on standardiseeritud test, mida nõutakse Ameerika Ühendriikidesse doktorantuuri kandideerimisel. Sisuliselt kõigil erialadel tuleb sooritada üldtest General GRE, kus hinnatakse kontekstivälist sõnavara, tekstidest arusaamist, oskusi põhimatemaatikas ja selle kiirrakendamises ning analüütilises kirjutamises. GRE erialateste on trobikond, millest oskan kommenteerida Physics GRE-d.
Esiteks maksavad Physics GRE-l laiad teadmised bakalaureusetaseme füüsikast, sügavamad kui "sellest olen ma midagi kuulnud küll", kuna valemite tuletamiseks või pikaks mõtisklemiseks aega pole, saja küsimusega tegelemiseks antakse 170 minutit. Kui läätsevalmistaja valemit ei tea, tuleb lihtsalt järgmine küsimus võtta. Ringja juhtme magnetväli meelest läinud - Biot-Savartist tuletamine võib õnnestuda, aga kui suudad seda kahe minutiga teha, siis tõenäoliselt mäletad alustuseks ka ringja juhtme magnetvälja valemit :p (Pildil vapralt lähenevat hommikut ignoreeriv sõber testieelsel õhtul.)
Teiseks, küsimused on valikvastustega, mis tähendab et hea füüsikaline intuitsioon ning võime valesid vastuseid välistada on olulised. Ja kolmandaks, kõiges tuleb olla
väga kiire. Hea tulemuse saamiseks piisab, kui saada 50 toorpunkti (õiged vastused miinus üks neljandik valesid vastuseid), ent isegi 60 küsimuse 170 minutiga õigesti vastamine nõuab kiirust, mille saavutamiseks lihtsurelik peab treenima. GRE soorituse järel olime väga õnnelikud (pildil :D).
Tagasiteel peatusin tuttavate juures Heidelbergis, Max Plancki Astronoomiainstituudis. Milline imearmas töökeskkond (pildil instituudi hoov)! Pikad jalutuskäigud piki jõekaldaid ning veinirohke Itaalia õhtusöök aitasid GRE-stressist taastumisele tublisti kaasa. Viimane ots ICE pardal kujunes aga kummaliseks, vagunisaatja oli nimelt purupurjus ning müüs reisijaile "soodushinnaga" võileibu ja õlut. Tema auks tuleb öelda, et oma purupurjususe juures säilitas ta alati viisakuse ja - niipalju kui sellest säärases olukorras veel rääkida saab - eneseväärikuse ning kõigil oli väga meeldiv reis :D
Veetsin novembri alguses paar päeva Lõuna-Saksamaal, põhieesmärgiks Physics GRE sooritamine Münchenis. Külastasin ka mitmeid sõpru ning nautisin vahelduseks kõigest eemale saamist. Reisil nähtu oli täiuslik sügismaastik, täis mõnusalt jahedat tuult ja kollapunaoranzhe rohepruunikaid lehti, sekka ka päikesekiiri.
Sõit ICE rongiga Amsterdamist Münchenisse kestis ümmarguselt seitse tundi ning kiitusena teenuse kvaliteedile ei valmistanud reis vähimatki ebamugavust. ICE on tõesti ülimugav. (Pildil märk, mis hoiatab ristilöödud lendinimeste eest raudteel.) München oli ilus, ent mitte kuigi meeldejääv. Silma jäi arvatavasti kahekümnenda sajandi esimesest poolest pärinevat monumentaalarhitektuuri. Ajalistel põhjustel külastasin muuseumitest vaid Deutches Museumi filiaali, kus eksponeeritakse põnevaid lennumasinaid ja kosmonautikateemalisi asju.
Muljetavaldavad olid hilis-19ndal ja vara-20ndal sajandil valmistatud esimesed mitte-õhupalsed lennuaparaadid. Näiteks täpselt linnutiiva kuju ja ehitust matkiv paarimeetrine konstruktsioon (pildil), mille esteetiline väärtus paraku ületas tehnilise rakendatavuse. Silitada sai kurikuulsa V-2 raketi düüsi, mis koputamisel kumises kui kirikukell - sobiv sümbol.
Ööbisin sõbra juures, kes töötab Euroopa Lõunaobservatooriumi avalike suhete osakonnas. Ühiselt suundusime laupäeva varahommikul metrooga Münchenisse GRE-teste sooritama - tema matemaatikat ja mina füüsikat. GRE (Graduate Records Examination) on standardiseeritud test, mida nõutakse Ameerika Ühendriikidesse doktorantuuri kandideerimisel. Sisuliselt kõigil erialadel tuleb sooritada üldtest General GRE, kus hinnatakse kontekstivälist sõnavara, tekstidest arusaamist, oskusi põhimatemaatikas ja selle kiirrakendamises ning analüütilises kirjutamises. GRE erialateste on trobikond, millest oskan kommenteerida Physics GRE-d.
Esiteks maksavad Physics GRE-l laiad teadmised bakalaureusetaseme füüsikast, sügavamad kui "sellest olen ma midagi kuulnud küll", kuna valemite tuletamiseks või pikaks mõtisklemiseks aega pole, saja küsimusega tegelemiseks antakse 170 minutit. Kui läätsevalmistaja valemit ei tea, tuleb lihtsalt järgmine küsimus võtta. Ringja juhtme magnetväli meelest läinud - Biot-Savartist tuletamine võib õnnestuda, aga kui suudad seda kahe minutiga teha, siis tõenäoliselt mäletad alustuseks ka ringja juhtme magnetvälja valemit :p (Pildil vapralt lähenevat hommikut ignoreeriv sõber testieelsel õhtul.)
Teiseks, küsimused on valikvastustega, mis tähendab et hea füüsikaline intuitsioon ning võime valesid vastuseid välistada on olulised. Ja kolmandaks, kõiges tuleb olla väga kiire. Hea tulemuse saamiseks piisab, kui saada 50 toorpunkti (õiged vastused miinus üks neljandik valesid vastuseid), ent isegi 60 küsimuse 170 minutiga õigesti vastamine nõuab kiirust, mille saavutamiseks lihtsurelik peab treenima. GRE soorituse järel olime väga õnnelikud (pildil :D).
Tagasiteel peatusin tuttavate juures Heidelbergis, Max Plancki Astronoomiainstituudis. Milline imearmas töökeskkond (pildil instituudi hoov)! Pikad jalutuskäigud piki jõekaldaid ning veinirohke Itaalia õhtusöök aitasid GRE-stressist taastumisele tublisti kaasa. Viimane ots ICE pardal kujunes aga kummaliseks, vagunisaatja oli nimelt purupurjus ning müüs reisijaile "soodushinnaga" võileibu ja õlut. Tema auks tuleb öelda, et oma purupurjususe juures säilitas ta alati viisakuse ja - niipalju kui sellest säärases olukorras veel rääkida saab - eneseväärikuse ning kõigil oli väga meeldiv reis :D
Postitused
3 kommentaari:
kaabak.. ja mulle külla ei tulnudki! :D
Ja kuhu su teed sind järgmisel aastal viivad, kui küsida tohib? Edu kandideerimisel!
Pikker: jah, kartsin et peale testi Sind külastades oleksin üle taastunud :p
Kaie: veebruari kandis ootan vastuseid paarist kohast USAs, kuid ka Madalmaades ning UK-s oleks võimalusi. Täpsemalt vastan siis, kui olen teelahkmel otsuse langetanud :)
Postita kommentaar