Teaduse banaliseerimisest

Teadus, üritades kirjeldada ja teada saada võimalikult suurt osa maailmas toimuvast, sisaldab endas palju põnevat ning veelgi enam keerulist. Teaduslike hüpoteeside püstitamine on avalikus teadvuses sogastatud sõna "teooria" igapäevakasutusest, hüpoteeside katseline kontroll on aga tihti tehniliselt väga keeruline. Neil ja muudelgi põhjustel on teaduse kajastamine meedias raske ülesanne, mis nõuab ajakirjanikult teaduslikku tausta ning teadlaselt õpetajalikkust, neilt mõlemalt aga koostööd. Tänane EPL Online kajastas uudist seninähtutest kõige kaugema supernoova avastamise kohta, kus leidus ka järgnev pärl:

"Me kogusime kõik andmed ja kombineerisime need kokku," kirjeldas Sulllivan oma uurimismeetodit. "Me oleme näinud, et sel teel võime me leida kõige kaugemaid kosmilisi plahvatusi."[1]

Fantastiline! Uurimismeetod milline! Tuleb lihtsalt kõik andmed kokku koguda ja need siis kombineerida :D BBC uudises[2], millel EPL-i lugu põhines, järgnes professor Sullivani andmete kogumist puudutavale lausele selgitus, miks ja kuidas andmeid kombineeriti, ning alles seejärel oli eestikeelses artiklis jõuetuks jäänud väide kõige kaugemate plahvatuste leidmise kohta.

Lugupeetud Eesti teadusajakirjanikud, teadusblogijad ja muud ajakirjanikud, keda meediakanalid vahendite puudumisel ka teadust kajastama panevad: loodetavasti nõustume, et teaduse banaliseerimine ei aita kedagi, seega pöörakem enam tähelepanu mõistliku jutu kirjutamisele.

P.S. Ka viited, nagu neid rakendavad Horisondi teadusblogi ning teadus.err.ee portaal, võiks olla levinum praktika. Segaduse korral või lisainfo saamiseks on kasulik algallikat teada.

Viited:

1. "Astronoomid avastasid universumi kaugeima supernoova", EPL Online, 2009.07.09
2. "A glimpse of ancient dying stars", BBC News, 2009.07.09