Horisondi Teadusblogi on koht, kus teadusuudiseid kirjutavad nii ajakirja töötajad kui ka Eesti (noor)teadlased üle maailma. Juba ligi aasta on ka siinkirjutaja sinna aeg-ajalt artikleid panustanud. Usun, et teadlastel on vastutus ühiskonna ees, ja et see hõlmab ka oma valdkonna kättesaadavaks tegemist. Lisaks on väga huvitav kogeda uudiste kirjutamist, mis on päris keeruline. Täna oli Eesti meedias soe teema tekkivate eksoplaneetide kokkupõrge tähe HD 172555 ümber, ja järgnevalt pakungi ülevaadet vastavatest artiklitest, mille kiire otsing paljastas:
Kauged noorplaneedid põrkasid kokku. teadus.err.ee, 17. august 2009.
Teadlased leidsid tõendeid kahe kosmilise objekti kokkupõrke kohta. Postimees, 17. august 2009.
Tekkivad planeedid põrkavad tihti kokku. Horisondi teadusblogi, 17. august 2009.
Oleksin väga huvitatud konstruktiivsest võrdlevast kriitikast. Lisaks tõstataksin küsimuse, kas Eesti väike teadusajakirjanduse maastik peaks ühte uudist mitu korda sõltumatult kirjutama, või peaks rõhuma vastastikusele kvaliteedikontrollile, või hoopiski võimalikult paljude erinevate uudiste kirjutamisele.
Postitused
3 kommentaari:
Mihkel,
hea teemapüstitus :) Siiski ma olen natuke skeptiline, kas mingit erialadeülest kokkulepet meedia-strateegia osas on võimalik saavutada.
Ma ise natuke muudaksin vaatenurka ja küsiks, kas teadlased peaks läbi meedia:
- tutvustama oma erialade ilu, valu ja võlu üldises mõttes,
- tegema ülevaateid viimastest uuringutest / avastustest?
- sekkuma proaktiivselt ühiskondlikult oluliste küsimuste lahendamisse oma eksperthinnangutega (juhul kui oma eriala ja käsitletava küsimuse vahel on lõikumispunkte).
Ja juhul kui olulised on kõik kolm, siis milline võiks olla nende suhe?
Tiit
Väga huvitav lugemine. Kaks esimest artiklit on omavahel väga sarnased (lähtuvad ju ka samast BBC uudisest). Kolmas uudis on teistest kvaliteedilt peajagu üle: minu arvates on selgelt tunda, et esimeste kirjutiste puhul oli tegemist lihtsalt tõlketööga, kus sisusse süübimine oli teisejärguline; viimasest artiklist saab aga autori kompetentsi selgelt välja lugeda.
Mulle tundub, et olukorras, kus uudisteportaalid võistlevad selle üle, kes rohkem uudiseid tunnis produtseerida jõuab, on uudiste kõrget kvaliteeti üsna võimatu saavutada (tegelikult olid kaks esimest artiklitki ju täitsa head - ei esinenud kirja- ega suuri faktivigu; vist isegi ei tehtud vigu ühegi termini tõlkimisel...). Niisiis mulle tundub, et seni, kuni portaalides kirjutavad päeva- ja teadusuudiseid ühed ja samad inimesed, ei saa palju midagi paremaks muutuda.
Jätan eelmise kommenteerija toodud võrdluse ümber sõnastamata, olen sellega nõus. Üks, mis Sinu loo puhul positiivsest küljest silma paistis, oli algallika kasutamine ja ka viitamine sellele. Eesti ajakirjanduses töötavate inimeste puhul, kes reaalteadustega viimati keskkoolis kokku puutusid (?), on ehk ka õigustatud, et eelistatakse tõlkida juba mõne välismaa populaarteadusliku väljaande poolt "eelseeditud" materjali, teadusartiklid pole ju enamasti vabalt kättesaadavad. Küllap oled isegi tähele pannud, kuidas selle korduva toimetamise käigus läheb kaduma või moondub kontekst, kuhu konkreetne töö teaduses kuulub. Samas, kui lugeda niisuguste lugude kommentaare, ilmneb, et ega lugejad igasugust jama omaks ei võta ka. Minu arvamus on, et nii ajakirjanikud kui lugejad oleksid paremate ja sisukamate lugude jaoks valmis: lugudes peaks olema vähem kriiskavat sensatsioonijanu ja tihedam side algmaterjaliga ja leiduks piisavalt lugejaid, kes seda hinnata mõistaks. Praeguse olukorra põhjus on vast selles (kui olen õigesti aru saanud), et toimetused hindavad jätkuvalt ajakirjanike viljakust pealkirjal tehtud klõpsude ja kommentaaride arvu järgi. Pole raske leida lugusid, mille mitmekümnest kommentaarist valdav enamus on kriitika ajakirjaniku aadressil. Aga Sinu küsimuse juurde. Ühe loo mitu sõltumatut versiooni on minu meelest praegu küll väga tervitatav, sest lugejal tekib võimalus valida kõige parem. Eluterve konkurents. Selliselt mõeldes ei olekski vaja muud, kui ise kirjutada enda arusaama järgi hästi ja lasta lugejal otsustada, kust ta teadusuudiseid loeb. Neid, kes ufode ajupesust pääsemiseks hõbepaberist mütsikesi kannavad ja Nibiru tulekut kuulutavad, ei saa ju meditsiinilise sekkumiseta aidata; ülejäänud oskavad vast ilma suunamata otsustada, mille lugemiseks oma aega kasutavad.
Postita kommentaar