Mehitatud kuulendude lood Kama Tahvlis jätkuvad täna kolmanda eduka maandumisega, Apollo 14-ga (eelnevalt on käsitletud hilisemad Apollo 17, 16 ja 15). Astronaudid Alan Shepard ja Edgar Mitchell veetsid 1971. aasta veebruaris Kuu Fra Mauro piirkonnas ligi poolteist päeva, samal ajal ootas neid orbitaalmoodulis Stuart Roosa[1].
Astronaut Roosa ei tiirelnud niisama ümber Kuu, vaid viis läbi eksperimente, näiteks Kuu pinnase uuringuid radarpeegelduste abil. Kõigi maandumisrühmade arsenalis oli tähtsal kohal aga ALSEP, Apollo Kuu Pinnase Eksperimentide Pakett. Vasakul ülal pildil[2] on Shepard ALSEPi osa kõrval ning monteerib pinnasest näidise võtmiseks kokku õõnsat toru. ALSEP hõlmas Kuu siseehituse uurimist kuuvärinate jälgimise kaudu, aga ka Kuu magnetvälja ja atmosfääri mõõtmisi. Parempoolsel pildil[3] on näha ühe kuuvärina signaal Apollo 12, 14, 15 ja 16 poolt paigaldatud seismograafidel. Muuhulgas selgus varsti peale seismograafide paigaldamist, et kuuvärinad tekivad tihti palju sügavamal kui maavärinad, isegi kuni tuhande kilomeetri sügavusel, ning selliste värinate peamine põhjus on Maa loodejõud.
2009. aasta 17. juulil avaldas NASA uue Kuu-uurimise laine käigus tehtud pildid Apollo maandumispaikadest[4]. Geoloogiliseks kaardistamiseks mõeldud sond Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) suutis astronautidest maha jäänud riistvara, peamiselt maandumismooduli jalused, eristada ümmarguselt saja kilomeetri kõrguselt orbiidilt! Maanduri jalusele osutava noolekesega varustatud pilt Apollo 14 maandumispaigast on inimkonna esimene vaade sellele riistvarale peale astronautide lahkumist ligi nelikümmend aastat tagasi. See on neetult vägev :) Lisaks, maandurist pisut üleval viib vasakule tumehall rada -- seal lohistati ALSEPit! Ja umbes kaks kolmandikku teest suure kraatrini vasakul on raja ääres pisike valge täpp -- see on osa ALSEPist!
Peale selle, et nende ajalooliste paikade kõrge lahutusega pildistamine on vägev, on see ka teaduslikult kasulik, sest võimaldab kasutada pisikeste Kuu piirkondade kohapealsel uurimisel saadud infot ülejäänud Kuu kaugvaatluste täpsemaks tõlgendamiseks.
Et Apollo 14 maandumisel oli mitu kriitilist hetke, eelkõige see kui maandumisprotseduuride käigus tuli manuaalselt ümber programmeerida 80 tähemärgi ulatuses pardaarvuti koodi, lõpetame seekord klipiga[5] Shepardi ja Mitchelli õnnelikust Kuule jõudmisest :)
[3] - "Old Apollo data gains new relevance", Texase Ülikooli Geofüüsika Instituudi pressiteade 2006.01.11, vaadatud 2009.07.18, (c) Yosio Nakamura
Postitused
2 kommentaari:
Muide, mis on selle lohistamisrajaga foto mõõtkava?
Maandumismooduli ja ALSEPi vahemaa on u. 150 meetrit. Kui pildile klõpsates avada ta kogu laiuses, siis servast servani on 538 meetrit.
Postita kommentaar